Koolid, asenduskodud, noortega töötavad organisatsioonid puutuvad kokku erinevate konfliktidega – olgu need siis konfliktid noorte endi vahel või noorte ja pedagoogide/noorsootöötajate vahel. Oluliselt harvemini mõtleme aga sellele, et need konfliktid võivad viia tõsise vägivallani. Planeeritud vägivallategude aluseks on tihti ilmajäetuse või ebaõigluse tunne. Inimesed asuvad otsima lahendusi, mis jäävad ühiskondlikust normaalsusest väljapoole – samastutakse teiste vägivallatsejatega, tihti heroiseeritakse kurjategijaid ning sellele kõigele leitakse õigustus moonutatud informatsiooni tarbides.
Ühiskondlikud ja isiklikud kriisid, maailmas toimuvad sõjad ja sotsiaalmeedia laialdane tarbimine esitab inimeste turvatundele ja vaimsele toimetulekule suuri väljakutseid. Noortel ei ole tihtipeale piisavalt oskusi nende väljakutsetega toime tulla ning see võib viia äärmusliku käitumiseni.
Uuringud näitavad, et vägivallailmingutele eelnevad ohumärgid, mis on eelnevalt märgatavad, näiteks spetsiifilise kirjanduse ja meediakanalite tarbimine, normist erinev suhtumine ümbritsevasse keskkonda ja inimestesse, ebatavaline suhtlemine vastassoo esindajatega, dünaamika muutused grupis jms. Koolitusel õpime, kuidas märgata ja kirjeldada käitumise muutust ning luua seoseid muutuse esile kutsunud sündmuste või võimalike põhjustega.
Koolitusel käsitleme ka nn näilisi ohte – näiteks 2023. aasta sügisel tabas Eestit pommiähvarduste masspostitus, mis ei kujutanud küll otsest ohtu, kuid millel oli siiski suur mõju kogu elanikkonna turvatundele. See kõik mõjutab inimeste (riski)käitumist.
Koolitusel osaleja oskab hinnata oma isiklikku võimekust ohuolukordade toimetulekuks ning tunneb oma tugevusi, mida hoida ning vajakajäämisi, mida parandada.
